Saturday, February 27, 2010

Kosmos

Selle esimese pildi tegin mõni aasta tagasi Provence´is La Palud-sur-Verdon nimelises külas, Verdoni kanjoni lähedal nagu ta nimigi ütleb. Koos roosakas-sinise sildiga mõjus vaatepilt üsna tragikoomiliselt, kuigi ta vist nii ei olnud mõeldud. Eriti arvestades, et kosmos, mis tuleb kreeka keelest, tähendab korrastatud maailma. Kuid vaatama hakates on mingi kord siin ju ikkagi olemas ja ühe molekuli jaoks on ruumigi tõesti terve galaktika jagu. Teise pildi on valmistanud Hubble´i teleskoobi mehed, sellel on Hinge ja Südame nimelised udukogud, 6500 VA kaugusel meist. Et siis kosmose hing ja süda... Eks siingi valitseb esmapilgul tõeline kaos, mõõtmed on muidugi kirjeldamatult suuremad. Galaktika jaoks on nad siiski vaid liivateraks sellel esimesel pildil. Vot selline asi ongi suhtelisus. Südame-nimeline (ic 1805) on muuseas see parempoolne, teatud sarnasus on tõesti märgatav. Hinge kohta ei oska midagi kosta...



Tuesday, February 23, 2010

Sunday, February 21, 2010

Käsmu kivid

Mõned habeme ja mõned habemeta kivid Käsmu rannas. 






Tuesday, February 16, 2010

Kevade igatsus

Igal kevadel olen ikka imetlenud seda erkrohelist värvi, millega loodus end ehib. See on nii küllastunud kollasest nagu oleks endasse imenud kogu Päikese jõu. Ta on hirmus isuäratav, teda tahaks süüa, juua ja temas oleks mõnus kümmelda. Aga ma  saan aru, et sinnamaani läheb veel aega ja Maal tuleb  selleks läbida pikk vahemaa. Kuidas tahaks gaasi juurde panna.






Wednesday, February 10, 2010

...järg sünnitusvalule

Ja siis tulevad nad kõik, kogu see uhke, võitmatu ja tohutu armee, meeletult suurem kui inimkond. Kuigi inimsilmale on nad ju kaunid vaadata, on igal liikmel seal eelkõige oma funktsioon ja ülesanne. Ja nad saavad sellega valmis just siis kui Maa on oma poolringi ära teinud. Siis nad kaovad, uinuvad, et poole ringi pärast uuesti välja ilmuda. Kõik see töötab kui kellavärk ja on seda teinud sadu miljoneid aastaid, ammu enne inimest. Me kõik oleme kui reisijad sellel kosmoselaeval nimega Maa, kihutades 30 km. sekundis läbi näiva tühjuse. Tundub nagu oleks me ülesandeks vaid tiirelda ümber Päikese. Tegelikult liigub tema ligi 10 korda kiiremini ja kuna ta on Maast tohutult suurem ja targem, siis ju ta teab kuhu ja milleks peab meid kõiki viima.









Sunday, February 7, 2010

Sünnitusvalud

Siit ta tuleb, raskelt ja vaevaliselt, kuid kindlalt. Ta on vanem kui meie, võimsam kui meie ja omamoodi  kindlasti ka targem.