Ei ta muidugi ole sügis! Aga mõnede vahtrate kevad sarnaneb kangesti sügisega. Eks öeldakse ju, et inimesedki muutuvad vanast peast lapsemeelseks ja abituks nagu kunagi beebipõlves...


Kõigepealt muidugi tuleb vihmauss ülesse leida ja ta maa seest välja sikutada. Teiseks tuleb veenduda, et ta ikka elus ja värske oleks. Kui ta sipleb, siis järelikult on ja nüüd võib ta rahulikult alla kugistada, kusjuures pole üldse tühtis kummast otsast alustada. Maitseb hää ja paneb karva läikima!
See oli vist tol päeval kui Inglisemaal kõik suuri pulmi pidasid. Müttasin vanu tuttavaid radu Taanikas, klõpsisin mõned pildid ja tahtsin juba ära kodu sättida kui teeservas neid uhkeid pakatavaid pungi märkasin. Miskipärast oli kohe tunne, et needki on kroonitud pead, ju need pungad siis mulle kroone meenutasid, värvilisi ja uhkeldavaid. Ja Võlumetsa ärkamine - oh, see vääriks omaette teemat.