Roosid II

Olen nüüd rooside peal nii kõvasti kätt ja silma harjutanud, et vist hakkab tasakesi tulema. Kui teed paari tunni jooksul oma 300 pilti ja nii mitmeid päevi järjest, siis mõned peaks ikka leidma, mida näidata. Ausalt öeldes olen kokku kuhjanud sellise hunniku roosipilte, et pole neid korralikult jõudnud läbigi vaadata. Et küll siis siia veel lisa tuleb. Igatahes on nad võimsad ja võimukad lilled, kes oskavad sind ka udusulena paitada ja mesijuttu ajada. Nii et nemadki suured võrgutajad. Lausa kui professionaalid...

Raba II

Toredad seltsilised meie matkadel olid huulheinad, mida mina pidasin algul lihtsalt mingiks rabasamblikuks. Nad tundusid kui väikesed rõõmsad loomakesed, kes uudistavalt oma tundlaid meie poole ajasid.

Liblikad

Miskipärast suve edenedes tekib liblikaid aina juurde ja juurde. Ja aina maiamaks nad nagu muutuvad. Kogu õites olev suhkur saab nende poolt nahka pistetud (eks nad võistle muidugi mesilastega), aga mina küll ei tea mis nad sellest teevad või kuhu pistavad. Kaunid ja värvikirevad on nad sellegipoolest! Nojah, ma ju söön kah teinekord kommi, aga ei lähe küll sellest ilusamaks...

Raba

Umbes nädal tagasi sai sooritatud mõned rabamatkad. No pani küll jalad valutama ja sääsed saivad kah oma jagu, aga kokkuvõttes oli muidugi super! Selliseid emotsioone annab ikka otsida!

Siin sooritab mu kallis kaasa oma igahommikust päikesetervitust. Nojah, ega minagi mõistan Päikest tänada, sest temast ju me kõik põlvnemegi. Ja muidugi olen tänulik, et elan siin ja praegu ja et mõistan seda kõike haarata ja hinnata. (No kas ikka mõistan?) Tänud Päikesele anyway!

Nojah, need roosid.

Muidugi ei saa ma roosidest üle ega ümber. Aga miks nad just mu lemmikud pole - no seda tean vaid mina ise ja ilmselt tuleneb see sellest, et ma neid tegelasi nii hästi kui tahaks ei suuda  ja ei mõista pildistada. Eks nad ole muidugi super - ikka jõulised ja eneseteadlikud. 

No ei

saanud kuidagi seda pilti panemata jätta. See pole nüüd küll minu pilt, aga ta on siin oluline illustreerimaks, et ka "mõeldamatult" suur maailm on ikka samasugune.

Tigudemaa

Nüüd, kus ma olen oma lemmikuid teile tutvustanud, saan rääkida ka teistest tähtsatest asjadest. Kohe Rododendronite Kuningriigi taga algab Tigudemaa. See on pikk kitsas ala, mille üht külge ääristavad kõrged kuused ja voolab väike ojake. Teisel pool kasvab üsna metsikult igasugu putki ja sõnajalgu. Seal on alati hämar ja niiske. Ja just seetõttu ongi seal tigude paradiis. Õige võimsad tegelased on seal viinamäeteod. Ma ei tea kas nemad on just Tigudemaa valitsev klass, aga oma suuruselt on nad igatahes muljetavaldavad. Teised teod tunduvad kui nende pojad, kuigi ega nemadki just väikesed ole. Liigun seal alati ettevaatlikult, vahtides pingsalt jalge ette, aga ikka juhtub, et mõned traagilised klõpsakud jala alt kostuvad... Keegi kuskil on välja arvutanud, et tigudest elab vanaks vaid 5%. Aga viinamäeteod võivad elada isegi 10 aastaseks.

Muide, sellel järgmisel pildil on kaks tigu. Õige väike tegelane ronib siin ilmselt oma ema valvsa pilgu all.

Vaata, kuidas loodus armastab spiraale. Selle kiriteo koda on spiraalne, noor lahtirulluv sõnajalg on spiraalne ja... kui te veel galaktikaid kosmoseavarustes näeks. Aga muide, spiid.blogspot.com - seal saab neid näha ja imetella. Raivo on sellel alal kibe käsi.