




Ma täpselt ei teagi kuidas lõunamaa mered nii rohekalt särama kipuvad, aga pean ütlema, et seda vaadata on äärmiselt vaimustav. See kuidagi erutab ja rahustab üheaegselt. Ja lainetest seda, et nad võivad küll väga sarnased olla, aga ometi kui vaatama hakkad, on nad igaüks isemoodi. Millest see võib tulla?
Jordani jõgi jätab üsna kahvatu mulje kui mitte arvestada tema erkrohelist värvi ja teadmist, et siin olla Jeesus isiklikult ristitud saanud. Veel praegugi tungleb selle kaldal huvilisi, kes pühas vees kümmelda tahavad ja siis seeläbi kuidagi õndsamaks ja õnnelikumaks saavad. Suur kamp venelasi võttid lausa laulu üles, misjärel suunduti üksmeelselt rohelistesse voogudesse. Ometi seisis neil tee peal bikiinides piiga, kehastades kui viimast kiusatust teekonnal pühaduse rüppe. Aga jõekeses ujus ka hulgaliselt kalu. Ju needki olid kangesti pühad, et ei kõlvanud neid püüda ega ära süüa. Kaladest aga järgmine kord pikemalt.
Igal sammul kohtas päris värvikaid tegelasi - tänavapealne kiirtoidu valmistaja oli kui Jeesus, kes pildi pealt maha astunud, lõbusat tantsu lõi ordotoksne kabalaharrastaja (sellele vihjavad tema valged riided), või vanamees kirbuturul, kes ilmselt murdis pead selle üle kuhu ta teine gloobus on kadunud...
Müstiline ja omapärane maa, mis ajalugu nii tihkelt täis, et giid võib praktiliselt iga kivi juures sulle pika loo pajatada. 15 päevaga sai sõidetud läbi 10 linna, oli see vast ralli. Ja kui arvate, et oktoobris sinna ilma mõttes paras minna, siis eksite, paar päeva oli lausa 38 kraadi vilus, mis kahandas tublisti õuesviibimise isu. Iisrael algab juutide jaoks muidugi Jeruusalemmast, asub seal ju Nutumüür, mis paljude palverändurite sihtmärgiks. Veidra välimusega ordotokseid juute pole just palju, aga neil olevat märkimisväärne võim riigiasjade üle otsustamisel.