Kevad tuleb igal aastal isemoodi. Mõtlen, kuidas see saab olla – ikka ju sama värk, olgu siis 100 või 1000 aastat tagasi. Aga ometi märkan ma teistsuguseid asju, minu kevad koosneb uutest tähelepanekutest, ja eks ta niiviisi ongi iga kord eriline. Imestan näiteks seda jõudu, mis neis habrastes lillekestes peidus on. Nad tungivad läbi mulla nagu raketid läbi atmosfääri ja jõudes hõredamasse keskkonda, avavad oma antennid ja päikesepaneelid. Eks lehti annab küll päikesepaneelidega võrrelda. Tolmukad on ilmselt antenni eest, mesilased on mihklid nende signaale välja peilima. Eks nad tasapisi juba askeldagi. Kaht kirjut liblikat ka nähtud, peaks tulema äge suvi.
No comments:
Post a Comment