Pojengid võtavad mind alati hommikul vastu rõõmsameelsete ja heasoovlikena, aga nad vigurid oskavad ka imehästi võrgutada, juba nende hullutav lõhn toob mulle naeratuse näole ja tekitab pikaks ajaks õnnetunde. Nad on lihtsad ja siirad, aga samas ka parajalt keerulise hingeeluga. Naudin seda kui palju erinevaid valge värvi toone oskavad nad esile manada. Ikka poole grammi kaupa heledamaks või tumedamaks. Või heleroosasid, mis järk järgult lähevad helesiniseks, helehalliks või päris valgeks. Tõelised meistrid!
No comments:
Post a Comment