Taanika tagumises otsas, juba rippsilla lähedal, kasvab üks eriline isend – siilpaanaks. Inglise keeles on tal vähe krõbedam nimi – Devils Club ehk Devils Walkingstick. Eemalt jätab ta üsna süütu mulje – tihe, suureleheline, vast meetrikõrgune põõsas. Kui aga juhtumisi tema lehtede alla vaatad, ei unusta sa seda pilti iial. See on mürkroheline maastik, mis risti ja põiki okkaid täis. Kõik tema oksad ja lehtede alumised küljed on tihedalt kaetud teravate okastega, moodustades fantastilisi dzhunglilaadseid maastikke. Läbi suve on põnev jälgida, kuidas selle läbimatu dzhungli keskel kasvavad ja arenevad pikad seemnemagasinid, mis algul on ühtses pikas tõlvikus. Hiljem see kui avaneks, eralduvad ümmargused kobarad ja siis omakorda avanevad needki. Nad on kui kosmoselaevad, mis kerivad lahti oma päikesepaneelid, antennid ja moodulid. Sügiseks saavad neist rubiinpunased marjad.
Ka tema tausta uurima asudes ootas mind üllatus. Tegemist on zhenzhenni sarnase taimega, mis eriti levinud Alaskas ja mida sealsed pärismaalased on juba ammu ravimtaimena kasutanud. Ka shamaanid pidasid tast väga lugu, sest ta aitab tugevdada vaimu ja hoiab kurja eemale. Eks seepärast kantakse ka Devils Club´ist tehtud talismane. Alaska zhenzhennist, nagu teda seal hüütakse, toodetakse teed, salvi, õli ja seepi, pannakse lisandina absindi sisse. Ja aitama pidi külmetuse, artriidi, maohaavade, tuberkuloosi, sapikivide... noh, nimekiri tuleks pikk.
No comments:
Post a Comment